03.10.2016


Eelmine nädalavahetus sai ka siis selline väike mootorratta proovireis enne kevadet ära tehtud. Tartu-Hiiumaa koos mootorratturist sõbraga. Reisikaaslane oli biker.ee-s tuntud ka kui sinilind123.

Reisinud mootorrattad olid 90 aasta Africa Twin ning 92 aasta TransAlp. Plaan oli teha ümber Hiiumaa ranniku tiir peale. Enne reisi oli paljulubav. Mina ehitasin neljapäeval rattale kohvrite jaoks raame ning Andres reedel veel käis karpasid sünkimas.

Kuna reisikaaslane suutis tund aega hiljaks jääda, siis hakkas kiire sõit praami peale, mis päädis peaaegu sellega, et minu mootorratas oleks jäänud tee äärde tühja paagiga. Kütusekulu oli 7.6l/100-le. Läks siiski kõik õnnelikult ja köhiva rattaga sai tanklasse.

Edasi läks kõik juba ilusti ja jõudsime kenasti 22:15 viimasele praamile.

Praamilt jõudes läksime Kärdla poole tankima ning ööbimiskohta otsima. Leidsime Kärdla lähedalt ühe mõnusa RMK ala ning panime oma telgid sinna üles ning sai ka soojendamiseks pisikese lõkke tehtud.

Hommikul ärgates oli miljonivaade ning koht nägi hulga ilusam ka välja, kui kottpimedas. Öösel saime natuke vihma, kuid öö oli suhteliselt soe ja hommikul kannatas lausa ujumas käia.

Hommikul sai Kärdlas ära käidud ning hommikusöögimaterjali toodud. Teel söögi järgi otsustas ratas, et enda kiirust pole vaja teada ja edasine reis käis juba mootori pöörete järgi. Väike söök ja peale seda võis juba alustada tiiruga ümber Hiiumaa.

Esimene sihtkoht oli Ristimägi, mis asus vägagi lähedal. Peale seda võtsime suuna Eiffeli poole. Sel hetkel saime aru, et oleme reisiga umbes kuu aega hiljaks jäänud, sest kõikjal kohtas kirja, et kuni 15.sept avatud.
Õnneks muud atraktsioonid olid siiski avatud, kuid Eiffel oli hoolduses järgmiseks hooajaks.

Järgmine üritus oli Kõpu tuletorn, kuid seegi taas suletud.

Järgmine sihtkoht oli kaitserajatised.

Kuna ilm oli suht tuuline, lausa nii tuuline, et eelnev päev osad praamid ei sõitnud välja, siis lainetas väga korralikult.

Edasi läks juba suund tuletorni peale. Alguses üritasime minna mööda rannikut, kuid kuna see oli nii kivine, siis lastis ratastega oli see väga tüütu ja ostsisime siiski mõistlikuma tee selle jaoks. Jällegi, kohale jõudes torn oli suletud. Senikaua kui kohapeal googeldasime, et kuhu nüüd edasi, kõndis mingi kohalik tädi sealt mööda, kes meile siiski piletid müüs ja saime ära käia.

Majaka juures oli kuulda mingit muusikat ning otsustasime selle järgi metsa vahel sõita. Kohale jõudes leidsime üles Ristna surfiparadiisi.

Edasi oli juba mingi kohta laevaga, nime ei mäleta. Arvasime, et sealsamas oli mingi pubi/baar söömise jaoks, kuid leidsime eest hoopis Tartu motomehed, kes olid vist sarnase plaaniga tulnud, rentinud külalismaja, kuid pidu panemine venis pikale ja nii nad seal olid .

Edasi sealt juba liikusime mööda rannikuäärseid teid edasi Kassari peale, et ring ära teha. Kassarist edasi aga tagasiteel Kärdla üritasime veel üles leida Hiiumaa kõrbe, mida kahjuks siiski üles ei leidnud. GPS-i järgi oli kõrb 90m kaugusel, kui meile vaatas vastu vaid kasvav kasemets/kasevõsa.

Kuna vahepeal sai avastatud, et teel sadamasse oli mu ratas päris mõnusalt õli põletanud, siis edasi läks rahulik sõit mina eesotsas ning hakkasime saama ka kütusekulu numbreid, millest reisimehed räägivad. Rahuliku sõiduga oli kulu Alpil 5.8-5.9l sajale ning õlikulu läks ka minimaalseks.

Kuna ööd olid suht jahedad, siis minu topcase oli küttepuude jaoks.

Algselt oli plaan minna telklaagri, kuid nagu ikka, oli ka see suletud ning pidime muu koha leidma. Õnneks oli Sõnajalgade hotellis pesemisvõimalus olemas 3 eur eest ning sai end korralikult sooja veega ka puhtaks pesta. Nagu öeldakse, et laisk peseb, aga virk kratsib.

Taas sai end lõkke najal soojendatud ning riietest niiskust välja aetud.

Öö oli mõnusalt jahe ja teine mees otsustas vahelduseks Tsiklirahva kommuuni lõpetajate sekka ka teistsuguse pildi panna.

Viimane hommikul oli juba päris külm ja niiske. Vihma ei tulnud, kuid kaste oli maas nii ränk nagu öösel oleks vihma tulnud.

Kuna vahepeal vahetus praamivedude teostaja, siis läksime varakult juba praamijärjekorda.

Nädalavahetusel hakkas liikuma info, et tsiklid pannakse ka üldjärjekorras praami peale. Õnneks oli see info siiski vale.

Tagasisõit oli siis juba rahulikuma sõiduga ning kütusekulu 5.8 sajale. Teisel mehel suri ka spidomeeter ära. Kuigi vahepeal oli pilved ähvardavalt, siis sõidu ajal ei saanud kordagi vihma ning esimese öö vihm oli ka rohkem enda näitamine pigem.

Kokkuvõttes mõnus nädalavahetus ning kannatab sept lõpus-okt alguses reisida, kui on vajalikud ettevalmistused tehtud. Endal mõned järeldused ka tehtud, et mida rattale juurde vaja ning talvel saab ratast valmistada pikemate reiside jaoks.